Thursday, April 20, 2017

Robert A. Heinlein. Tähesõdalased

23. Raamat, mille tegevus toimub kosmoses.

Ma ei oska täpselt öelda aega, milles tegevus toimub, kuid kindlasti toimub see kaugemas tulevikus ehk tegemist on ulmekaga. See on Juan "Johnny" Rico mina-jutustus. Ta on äsja lõpetanud keskkooli ning otsustab vastu isa tahtmist astuda armeesse, et saada Maa Liidu kodanikuks. Ta läbib rasked ettevalmistuslaagrid ning lõpuks avaneb võimalus ka silm-silma vastu astuda inimkonna suurima vaenlase, kosmoseavarustes võimutsevate putukatega. Kõlab millegi tõsiselt ulmelise ja seikluslikuna.

Tegelikult on tegemist hoopis pigem filosoofilise teosega. Selles arutletakse väga palju, peamiselt sõja teemal.

Sõda ei ole ainult paljas vägivald ja tapmine - sõda on teatud eesmärki teeniv, kontrolli all hoitav vägivald. Sõja eesmärk on valitsuse otsused jõuga teostada. Kunagi ei saa eesmärgiks olla vaenlase tapmine lihtsalt selleks, et teda tappa... vaid selleks, et sundida teda tegema seda, mida teie tahate. (lk. 54)

Vabadus ei ole iialgi võõrandamatu - seda tuleb pidevalt lunastada patriootide verega või see kaob alatiseks. (lk. 97-98)

Raamatu esmailmumine oli 1959. aastal ning selles on ka nägemus 20. sajandi lõpust ehk tulevikunägemus tänapäevale, kirjeldades militaarse Maa Liidu tekkimist: Kui rahvuslikud valitsused XX sajandi lõpul kokku varisesid, tuli tekkinud vaakumit millegagi täita ja paljudes kohtades tegid seda sõjast tagasipöördunud veteranid. (lk. 144)

Raamatu ainetel valmis 1997. aastal film, mis kuulub minu lapsepõlve lemmikfilmide hulka. Olin ilmselt enne raamatu lugemist liialt filmi kergest sisust mõjutatud ega suutnud keskenduda sõnumile, mida Heinlein raamatus tegelikult öelda tahtis. Nüüd filmi uuesti vaadates hakkan kahtlema, kas film mitte ulmeparoodia pole, sest raamat ja film on lihtsalt niivõrd erinevad.


Heinlein, Robert A., 1907-1988
Tähesõdalased
(Starship Troopers, 1959)
tõlkinud Jaana Peetersoo
kujundus: Juhan Enniko
Elmatar, 2003
208 lk.

Patrick Rothfuss. Tuule nimi I (Kuningatapja kroonika, #1)

Aasta algul väljakutse nimekirja koostades paigutasin selle raamatu punkti alla 31. Raamat, mille kaanepildil on üks eemalduv inimene. Kuid lähemal vaatlusel selgus, et see kuju raamatukaanel ei ole siiski eemalduv. Lugesin raamatu läbi sellegi poolest. Kui selle raamatukokku tagasi viisin, mõtlesin, et otsin siis välja uue, mis sobiks teemasse. Alustasin maailmakirjanduse riiulis siis järjest raamatute kaasi piiluma. Õnneks kuigi kaugele ei jõudnudki, sest leidsin Jelena Ahtjorskaja "Paanika kohvris". No ei läinud see peale, jätsin pooleli. Leian selle punkti alla raamatu kunagi hiljem.

"Tuule nimi" esindab fantaasikirjanduset. Autori loodud maailma on võrreldud isegi Tolkieni "Keskmaaga", mida ma pole ise lugenud, seega võrdlusmoment mul puudub. Varem loetutest meenutas see mulle kõige enam Ursula Le Guini "Meremaa võlurit" ning ka George R. R. Martini "Jää ja tule laulu"-sarja. Sarnaselt "Meremaa võluriga" on selles fantaasiamaailmas kõige suurem saladus nimi. Kui tead kellegi-millegi nime, on nimekandja sinu võimuses.

Raamatus saame teada, et see on maailm, kus kunagi on midagi juhtunud, ja tutvume peategelasega, kellega on juhtunud. Aga ta ei istu oma töö teinud kangelase kombel väärikalt troonil, vaid on peitunud tagasihoidliku kõrtsmiku rolli kusagil maailma ääres. Tema kohta liiguvad legendid ja tema ellu on sekkunud olevused, keda peeti vaid legendidesse kuuluvateks. Ta oli õnnelik ja õpihimuline poiss, kes rändas ringi koos vanemate näitetrupiga. Kui ta kaotas ainsa hetkega kõik oma lähedased, ei saanud ta enam olla õnnelik. Üleloomulike vaenlaste võitmiseks tahtis ta käsutada tuult, ning seda sai ta õppida vaid ülikoolis. Selle harvanähtavalt hästi jutustatud loo esimeses osas ta ülikooli jõuabki.

Algus oli paljutõotav. Kõrtsid on minu nägemuses keskaega imiteeriva fantaasiakirjanduse žüsee kohustuslik nähtus. Olustik mulle meeldis ning kohe algul ilmnes, et on mingisugused varjatud saladused ning kui siseneb kroonikakirjutaja tegelaskuju hakkas minu jaoks pinge veelgi kasvama. Nüüd alles seiklused algavad! Minu suureks pettumuseks hakkas kõrtsmik hoopis talle oma lugu jutustama. See oli muidugi ka seiklus, kuid mitte päris see. Suure pauguga äratasid mind aga traagilised sündmused, mis Kvothe lapsepõlvele kiire lõpu tegid, ning siis neelasin raamatut juba suure isuga. Kindlasti loen ka II raamatut ning kui see on vähemalt sama hea, siis ka teise osa "Targa mehe hirm".

Rothfuss, Patrick, 1973-
Tuule nimi. I raamat
(The Name of the Wind, 2007)
inglise keelest tõlkinud Juhan Habicht
Varrak, 2008
367 lk.

Wednesday, April 5, 2017

Mark Haddon. Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal

17. Raamat, mille pealkirjas on 5 sõna.

See on 15-aastase Aspergeri sündroomiga Christopheri minajutustus. Raamatut ajendas teda kirjutama naabrinaise koera surm, keegi oli vaese looma aiahargiga tapnud. Christopher on suur Sherlock Holmesi fänn (Arthur Conan Doyle talle üldse ei meedinud!), vihkas kollast ja pruuni värvi ja seda, kui keegi teda puudutab, ning elab koos isaga Swindonis, Inglismaal. Mõrvajuurdlus jääb selles raamatus tagasihoidlikuks, kuid olulisem ongi see, mis hakkab juhtuma pärast seda, kui mõrvar on leitud.

See on väga lõbus raamat, vaatamata sellele, et teemad on tõsised. Väga hea ettekujutuse saab Aspergeri sündroomiga laste olemusest ja elust, mis ei ole üldse kerge nii neile endile, kui ka nende lähedastele. Kuid raamatust jääb minu jaoks kõlama just see positiivsem pool sellest. Nad on väga vahvad, heasüdamlikud ning võimekad.

Raamatus on väga palju otseseid viiteid teistele raamatutele: "Pimeduse süda", "Düün", "Blake'i seitsmik", "Kolmanda astme lähikontakt", "Baskerville'ide koer", "Maskeeritud" (Georgette Heyer), "Kaos" (James Gleick), "Boscombe'i oru saladus", "Nelja märk" jt.

Paar tsitaati raamatust. Vaatasin kappide otsa ja sahtlite taha ja ahju alla ja kasutasin oma spetsiaalset Maglite'i taskulampi ja majapidamisasjade ruumist võetud peeglitükki, mis aitas mul vaadata pimedatesse kohtadesse kappide taga, kuhu ronisid hiired aiast oma beebisid sünnitama (lk. 115).
Ja Siobhan (õpetaja) ütleb, et inimesed käivad puhkuse reisidel uusi asju vaatamas ja lõõgastumas, aga mind see ei lõõgastaks, ja uusi asju saab näha, vaadates mulda mikroskoobiga või joonistada selle keha kujutist, mis tekib, kui 3 võrdse jämedusega rõngast ristuvad täisnurga alla (lk. 212-213).

Mul on väga hea meel, et seda raamatut lugesin.

Lugu on lavastatud, kuid kahjuks ei ole see veel filmiks saanud, kuigi kavatsused selleks on algusest peale olnud suured. Seda filmi kindlasti tahaks näha.

Haddon, Mark, 1962-
Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal
(The Curious Incident of the Dog in the Night-Time, 2003)
inglise keelest tõlkinud ja järelsõna Triin Tael
kujundanud Heino Prunsvelt
Varrak, 2003
264 lk

Winston Graham. Jeremy Poldark (Poldark, #3)

Teine osa lõppes Rossi ja Demelza jaoks traagiliselt. Räsituna tütre surmast, avastab Ross oma abajas tormis merehätta sattunud laeva ning kutsub külarahva kokku rannast kaupa kokku korjama. Madalikule sõidab ka teine laev ning õnnetusest kujuneb suursündmus, kuhu tullakse kohale ka kaugemalt. Rahvas joob ning tähistab kaelalangenud õnne, kuid kähmlused ei jää tulemata. Sarja kolmandas osas astub Ross kohtu ette süüdistatuna mässu õhutamises ja riigiametnikule kallaletungis. Rossi suurima vaenlase George'i meelepahaks mõistetakse ta aga õigeks. Vabanemaks George'i üha lähenevast sissesöömisest Rossi ärisse, müüb Ross pooled oma Wheal Leasure'i aktsiatest ning taasavab koos Francisega Wheal Grace'i, oma isa kunagise kaevanduse, mis sai nime Rossi ema järgi. Kahjuks ei kulge aga Rossi ja Demelza suhe roosilist rada pidi. Ross on hakanud jälle liialt Elizabethile mõtlema ning Demelza ümber tiirleb teisi jõukaid mehi. Demelza varjab kuid Rossi eest oma rasedust, sest arvab, et mees ei taha seda last. Pingeid lisab ka Rossi otsus teenida veidi lisaraha salakaubavedajate abistamisega. Kaevanduse käivitamine ning poja sünd annavad siiski lootust paremale tulevikule.

Mulle jääb veidi arusaamatuks, miks on raamatu pealkiri "Jeremy Poldark". Muidugi on laps kogu raamatu tegevuse jooksul juba olemas, kuid tema sünd leiab aset alles üleeelviimase ja eelviimase peatüki vahel. Ju siis jätkab see lihtsalt esimeste osadega sama rada. Kuid näiteks Ameerika Ühendriikides ilmunud väljaanne kannab pealkirja "Venture Once More" ("Veel üks julgustükk" või midagi taolist), soomekeelne "Syytetty" ("Süüdistatav"?), hollandikeelne "Op leven en dood" ("Elu ja surm"), saksakeelne "Schatten auf dem Weg" ("Varjud teel"). Viimane neist iseloomustab minu arvates kõige paremini raamatu õhustikku.

Vaatamata kaheldavale pealkirjale olen raamatuga väga rahul. Jumaldan seda olustikku ning kuna sarja teine hooaeg on mul juba vaadatud, siis jooksis see lugedes paralleelselt kujutluses kaasa. Minu jaoks olulisi erinevusi nende vahel pole. Sarjas on Poldarki perekondade suhete soojenemine tugevamalt välja mängitud, sh Francise muutumine. Maa-arst Dwighti ja rikka pärijanna Caroline'i lugu saab ka raamatus piisavalt tähelepanu. See toob raamatusse teatud elevust ning kompenseerib Rossi ja Demelza võrdlemisi leigeid suhteid.

Kuna eesti keeles pole veel järgmist osa, "Warlegganit", ilmunud, siis tuleb vist inglisekeelne ette võtta, sest sarja teine hooaeg sisaldab eelduste kohaselt jälle kaht raamatu osa... või siis ootan ära.

Graham, Winston, 1908-2003
Jeremy Poldark: Cornwalli romaan, 1790-1791
(Jeremy Poldark, 1950)
inglise keelest tõlkinud Krista Suits
Varrak, 2017
301 lk

Thursday, March 30, 2017

Winston Graham. Ross Poldark. Demelza (Poldark, #1 ja #2)

43. Raamat, mille leiad raamatukogu „uue kirjanduse“ või „populaarse kirjanduse“ väljapanekust.

Kui "Poldarki" sari eelmisel aastal ETV ekraanile jõudis, võitis see kohe minu südame. Kui raamat ilmus, ei raatsinud ma seda osta ning aimates selle populaarsust raamatukogus, ei hakanud lugemisega rabelema. Nüüd aga juhusikult sattusin raamatukogus selle peale just uudiskirjanduse riiuli juures. Ühe soojaga sai ka teine osa loetud (sain raamatu teisest raamatukogust).

Raamatute tegevus toimub Inglismaal Cornwallis. Esimeses osas aastatel 1783-1787, teises osas 1788-1790. Kui Ross Ameerika iseseisvussõjast koju naaseb, tabab teda kaks hoopi. Tema isa on surnud ning armastatud tütarlaps Elizabeth, arvates, et Ross on hukkunud, on kihlatud tema onupoja Francisega, Poldarkide pärijaga. Leides eest vaid räämas kodu ning kaks purjus teenijat, hakkab Ross isa pärandit uuesti üles ehitama. Avab kaevanduse ning matab ennast töösse. Linnaskäigul päästab ta 13-aastase tüdruku peksust ning palkab ta teenijatüdrukuks. Ross on isemeelne ja tulihingeline mees, kellele läheb korda ka lihtrahva käekäik. Teenijatüdrukust Demelzast kasvab noor naine, Rossile aga armastatud abikaasa. Neil sünnib tütar Julia. Demelzal on soojad suhted Rossi onutütre Verityga, kes tunneb üksildust ning südamevalu, sest perekond ei kiitnud heaks tema suhet laevakapten Andrew Blamey'ga. Demelza otsustab nad uuesti kokku viia. Sekkumisest tekib aga sündmusteahel, mis lõhub Poldarki perekondade vahelised suhted ning Rossi suure töö, saavutamaks paremaid tulemusi kaevandusäris. Demelza ja Rossi jaoks saabub lunastus, kuid kahjuks maksab see väga kallist hinda.

Arvasin, et suudan raamatut lugedes ära unustada telesarja, kuid kahjuks see ei õnnetunud. Selle vari saatis mind kogu lugemise aja. Väga suuri erinevusi raamatu ja sarja tegevuses ei ole. Kuid üks suurimaid erinevusi on see, et raamatus tuli Demelza Rossi majja 13- aastasena ning ta ei olnud punapea nagu sarjas, vaid hoopis tumedajuukseline. Hoopis Elizabeth on raamatus heledate juustega. Ja muidugi see, et nii Elizabethil kui George Warlegganil on raamatus mõlemad vanemad täitsa olemas, tõsi, nad ei mängi suurt erilist rolli ning ilmselt seetõttu on nad sarjast välja jäetud. Erinevusi raamatu ja sarja vahel on veelgi, kuid needki jäävad vaid väikesteks varjunditeks. Need kaks raamatut hõlmavad tegevust telesarja esimeses hooajas.

Mulle meeldivad raamatu olustik, tegelased. Kartsin, et sarja näinuna jääb raamat kuidagi ebahuvitavaks, kuid eksisin. Lugesin seda suure õhinaga. Ainus, mis mulle nende raamatute juures kohe üldse ei meeldi ja mis mind marru ajab, on nende hind raamatukauplustes.

Graham, Winston, 1908-2003
Ross Poldark: Cornwalli romaan, 1783-1787
(Ross Poldark, 1945)
inglise keelest tõlkinud Krista Suits
Varrak, 2016
392 lk.

Graham, Winston, 1908-2003
Demelza: Cornwalli romaan, 1788-1790
(Demelza, 1946)
inglise keelest tõlkinud Krista Suits
Varrak, 2016
448 lk.

Wednesday, March 29, 2017

John Steinbeck. Hiirtest ja inimestest

25. Sinu lemmikkirjaniku raamat, mida sa veel lugenud ei ole.

John Steinbeck sai minu lemmikuks eelmisel aastal pärast "Vihakobarate" ja "Hommiku pool Eedenit" lugemist. Eesti keeles on ilmunud veel "Karbitänav", "Me tusameele talv" (mõlemad juba ootavad riiulis), "Kirelõõm", "Pärl" (novell), "Teekond Charley'ga, Ameerikat otsimas" ja "Tortilla Falti agul". Seega lugemist veel jagub.

"Hiirtest ja inimestest" on jutustus, mille tegevus toimub Californias 1930ndate algul. George Milton ja tema lihtsameelne sõber Lennie Small rändavad tööd otsides ringi. Saanud tööd ühes farmis, tundub, et jõutakse sammuke lähemalt oma unistuse teostumisele, osta väike maja lapikese maaga ning hakata ise põldu harima. Unistuse täitumine muutub käegakatustavamaks, kui farmitööliste seast leitakse mõttekaaslane. Unistused on aga haprad.

On George ja on Lennie. Enamikele teistele tegelastele on antud ainult hüüdnimi. Kräsupea, Küürakas, Vibalik, Köntkäpp. See tekitab sellise anonüümse õhkkonna, et inimesed küll töötavad külg-külje kõrval, kuid teist ei tunta nii palju, et tema päris nime teadvustada.

Tegevus toimub majanduskriisi ajal, unistustel ja lootustel oli inimeste jaoks edasiviiv jõud. Nii oli see ka George'i ja Lennie jaoks. George'i jaoks ei olnud aga usk unistuste täitumisse piisavalt tugev. Ilma Lennieta ei olnud neil tema jaoks tähendust, sest hävitades Lennie, hävitas ta justkui ka need unistused, mida nad jagasid.

See on väga traagiline lugu. Vahetult pärast lugemist ei olnudki selle mõju nii suur, kui praegu, nädal hiljem sellest kirjutades. See on lühike, kuid šokeeriv, raputav, liigutav lugu sõprusest, unistustest ja nende kadumisest.

Steinbeck, John, 1902-1968
Hiirtest ja inimestest
(Of Mice and Men, 1937)
inglise keelest tõlkinud ja järelsõna Udo Uibo
kujundus Anne Pikkov
Pegasus, 2008
112 lk.

Sunday, March 26, 2017

Iiri muinasjutud ja muistendid

39. Mõne rahva müüdid või muistendid.

Muistend on rahvajutt, mis  kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Mütoloogilised ehk usundilised muistendid jutustavad kokkupuudetest üleloomulike olendite või nähtustega,
tekke- ja seletusmuistendid seletavad rahvapärasel viisil erinevate nähtuste põhjusi, ajaloolised muistendid on seotud ajalooliste sündmustega, kohamuistendid on seotud tähelepanuväärsete loodus- ja tehisobjektidega, hiiumuistendid jutustavad hiiglaste tegudest. (Vikipeedia)

Raamatus on 11 muinasjuttu ja muistendit. Üleloomulikkust neis oli ning hiiglasi tuli ka ette, aga selget piiri selles, milline neist oli muinasjutt ja mis neist muistend, ma tõmmata ei suuda. Aga ilmselt ei olegi seda vaja. Raamat on suures kirjas, mida on väga mõnus lugeda. Raamatu on kujundanud ja illustreerinud Joonas Sildre. Stiilinäiteks on kaanepilt, mis mulle väga meeldib. Vahvad pildid on ka iga muinasjutu alguses ja lõpus.

Lood ise on üsnagi traditsioonilised. Vaesed saavad rikkaks, kuningapojad otsivad ilma mööda naist, heategu saab tasutud, hädast aitavad välja üleloomulike võimetega tegelased. Raamatus on 2 muinasjuttu Jackist, aga kumbki neist pole Jackist ja oavarrest, aga see ongi vist hoopis inglise, mitte iiri muinasjutt. Sellesse raamatusse kogutud muinasjutud on küll omanäolised, kuid väga tihti leidsin mingisuguse seose mõne teise tuntud muinasjutuga, olgu selleks siis Tuhkatriinu või mõni eesti muinasjutt. Eks need rahvajutud ju käivadki suust suhu, keegi jätab midagi välja, teine paneb midagi varem kuuldut juurde. Iga rahvas mugandab lugusid vastavalt oma oludele.

Iiri muinasjutud ja muistendid
tõlkinud Anu Vane
kujundus ja pildid: Joonas Sildre
Odamees, 2009
157 lk.